Noor ja roheline....

Eile alustasin oma blogiga, sai üks lugu avaldatud ja puha. Täna ma kirjutasin uue loo ja maeiteamisvalemiga ma selle eilse loo ära ``kaotasin``. No pole hullu, ma võin ju selle uuesti kirjutada.
Eilse jutu teemaks oli Rootsi kolimine. Minu kallis Tõhk töötab ja elab siin vahelduva eduga juba aastaid. Hakkas see asi häirima, et pere ei saa koos olla normaalselt...
Meil on tegelikult see plaan siia kolida olnud jututeemaks juba pikemat aega. Lõpuks sai see siis tehtud ja nüüd oleme õnnelikult koos võõral maal. Tegelikult Rootsi nii võõras maa polegi, sest suviti olen siin lastega puhkamas käinud issi juures. Ja mulle on see maa alati meeldinud. Siinsed inimesed on nii sõbralikud ja abivalmid. Võõrad naeratavad ja teretavad vastu tulles, mõnus... Vähemalt kõik need, keda mina olen kohanud siin.
Elame me ilusal poolsaarel, üürime maja. Meri on aknast näha,saun on merekaldal

 Mis sa hing veel oskad tahta. Meie elame saare ühel poolel ja teisel poolel elab saareomanik. Meie poole peal on veel kolm majakest, mida üüritakse suviti välja. Suve jooksul oli meil siin iga nädal uued naabrid.
Ühed paiksed naabrid on, nemad elavad ise tehtud vagunelamutes.