Päikseline teisipäev

Ka tänane hommik algas äratuskella helina peale. Käes jälle uus päev, õnneks päikeseline. Tuul on endiselt üsna mõõdukas ja jahe. Täna hommikul viis issi suurema lapse kooli, meie jäime väiksemaga rahulikult toimetama. Kella üheksa ajal suundusime Kyrkis´sse http://www.svenskakyrkan.se/trosa/kyrkis. See on nüüd üks oluline osa meie nädalast. Käime endiselt kohusetruult kaks korda nädalas teistega kohtumas. Täna oli meid vähe, peale meie oli üks emme kahe lapsega ja kaks issit. Väga tore on näha isasid pühendunult lastega tegelemas. Otsustasime täna olla sulgemisajani, kella üheni. Võtsime osa ka lõunasöögist, mis siis maksab täiskasvanule 30 sekka. Menüüs oli kana-brokoli supp. Varem pole ma sellist suppi söönud, see osutus väga maitsvaks.
Sel nädalal kahjuks rohkem ei saa minna kuna Kyrkis töötajad lähevad väljasõidule. Uuel nädalal uue hooga pihta. Siis on plaan meil käia ka Vagnhäradi Kyrkis. Seal toimub kokkusaamine esmaspäeviti ja neljapäeviti. On meil ka pesamunaga päevad sisukamad sel ajal kui venna koolis ja issi tööl.
Peale Kyrkis  käimist suundusime pesamunaga mänguväljakule. Meil tuli aega sisustada veel selle ajani, mil vennal koolipäev lõpeb. Mänguväljakuid on siin Trosas mitu, täna käisime sadama juures oleval mänguplatsil.
Suvehooajal on Trosa turistidest tulvil, siis on avatud ka igasugused suvekohvikud. Nüüdseks aga suletud ja ootavad uut suvehooaega.

Pesamuna nuusutas hoolega lilli ja ajas linde taga, kes olid prügikastist saiaraasu kätte saanud. Kummikutega poriloigust läbi joosta ja kive sinna visata pakkus samuti palju nalja. Temal oli rõõmu igast pisiasjast. Seda on nii tore vaadata, sest see rõõm on ehe ja siiras...

Vennale järgi minnes uinus ta autosõidu ajal. Suuremal lapsel läks koolis hästi. On leidnud sõpru, kellega vahetundide ajal mängib õues jalgpalli. Koolist sai ta kaasa ühe rootsikeelse paberi, mida ma siis  google translate abil tõlkisin. Kirjeldati seal ainetunde ja seda, mida nad on õppinud juba. Septembri lõpu poole on hindamisnädal ja siis tuleb meil issiga kooli minna klassijuhatajaga vestlema. See on vist midagi arenguvestluse sarnast, saame teada, kuidas tal läheb. Ise on ta endiselt positiivselt meelestatud ja läheb rõõmsalt hommikul kooli. See on väga tore ja ma olen tema üle väga uhke. Eestis ta juba vahetas korra kooli, sai harjuda ja nüüd jälle tuleb kõige uuega harjuda, lisaks siin on võõras keel. Lapsed õnneks kohanevad kiiresti.
Varsti tuleb hakata magama sättima, õues juba kottpime. Homme jälle uus päev ja uued tuuled...